Milline on MOOC-lahenduste roll tuleviku hariduselus?

Traditsiooniline haridussüsteem seisab peagi silmitsi uue põlvkonnaga. Millised muutused meid ees ootavad?

Esiteks muutuvad õpetajate väljakutsed. Seni on õpetaja ülesandeks olnud info edasiandmine, nüüd on internet antud rolli enda kanda võtnud. Platvormid nagu ALISON on küll kohati oma võimetelt piiratud, kuid faktilist infot saab sealt kergesti kätte.

Lisaks õpetamisele tegeleb õpetaja ka lapse arenguga. Kuna teadmisi saab edaspidi kätte teistest allikatest, muutub just juhendamine pedagoogi esmaseks kohustuseks. Õppimine ja areng hakkavad teineteisest järjest kaugenema. Erinevad veebiplatvormid teevad õppimise märksa kiiremaks ja rahvusvahelisemaks. Õpetajatest saavad juhendajad, kelle ülesanne on arendada lastes teatud käitumismustreid ja loovust. Sellest tulenevalt peab hariduse üleüldine struktuur vastavalt muutuma.

Paralleelselt tekivad uued nõudmised peale kasvavale tööjõule. Seadusandjad teevad kõik, et vormida noortest inimestest tublisid kodanikke ja häid töötajaid. Kui vanasti vaatas tööandja esmajoones õpitulemusi, siis nüüd lähtutakse rohkem võimekusest. Võimekust on tänapäeval päris kerge mõõta ja enamik tööandjaid on võimekustestid rõõmuga kasutusele võtnud. Säärane lähenemine tähendab omakorda seda, et õpetajad ei saa enam ainult hinnetele keskenduda. Tööturul saavad määravaks hoopis erinevad oskused ja iseloomuomadused: pingetaluvus, liidriomadused, tiimitööoskus jpm. Koolide ülesanne on noori inimesi järjest keerulisema töömaailma jaoks ette valmistada.

Millist rolli mängivad riigipõhises haridussüsteemis võõrkeelsed online kursused nagu ALISON?

Haridus on ajalooliselt olnud tugevalt seotud rahvusluse ja poliitikaga. Poliitikud on alati üritanud siia oma nina toppida ja sama kehtib religiooni kohta. Usun, et tehnoloogia kõigutab viimaks ka hariduse ja poliitika suhet. See oleks pidanud juba ammu juhtuma.

Kohaliku haridussüsteemi ja platvormide vahel tuleks leida tasakaal. Nii pisikesel riigil nagu Eesti pole mõtet kapselduda. Teil pole lihtsalt piisavalt ressurssi võitlemaks väliste mõjudega. Mõistagi on keele säilitamine väikeste rahvaste jaoks suur mure. Samas usun, et kui riigil on hea programm keele ja kultuuri kaitseks, pole rahvusvaheliste materjalide ja allikate kasutamine ohuks. Kõik taandub rahvuslikule uhkusele. Inglise keel on puhtalt ärikeel, mida kaasaegses maailmas peab kindlasti valdama.

Platvormid nagu ALISON lisavad kohalikule haridusmaastikule dimensiooni. Siia suunatakse kümneid miljoneid dollareid. Olge kavalad! Jääge oma visiooni juurde ja noppige siit-sealt materjale juurde. Eriti niivõrd digilembelises riigis nagu Eesti.

Haridus on kallis lõbu. Reklaamipind võimaldab ALISONil tasuta kursuseid pakkuda. Reklaam ja haridus on parajalt vastuoluline kooslus. Kas nõustud?

Ma ei näe reklaamis surmapattu. Ilma reklaamita poleks meil näiteks raadio- ja teletööstust. Sama kehtib Facebooki ja Google’i kohta, mis on vaieldamatult meie kõigi elu muutnud. Iirimaa Rahvusringhääling säilitab kohaliku kultuuri samuti tänu reklaamirahadele.

Haridus on täna väga aeglane, pealiskaudne ja siiani paljudele kättesaamatu. Veebiplatvormid toovad meieni hulgaliselt tasuta teadmisi. Reklaam on vältimatu, sest lapsed kasutavad kodutööde tegemisel nii või teisiti Facebooki ja Google’it. Mina näen selles innovatsiooni kasvulava.

Vanasti moodustas reklaam ALISONi tulust 90%, täna 45% ja tänu uutele teenustele on see pidevas languses. Lisaks on pea kõik lehel kuvatavad reklaamid haridusteemalised. Kui sul on parasjagu käsil raamatupidamiskursus, siis kuvatakse sulle suure tõenäosusega mõne ülikooli samateemalist reklaami. Me ei määri ju ometi kellelegi relva pähe!

Inimene, kes klikkab reklaamile, tasub ülejäänud kahekümne inimese tasuta kursuste eest. Reklaamimudel on meile suureks õnnistuseks.